SUVELILLED

1.Koosta suvelillede SWOT analüüs

2.Võrdle, seemnete skarifitseerimist ja stratifitseerimist. Mis need on?

• Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine.
• Skarifitseerimine: -Mehaaniline -Keemiline
• -Termiline

• Mehaanilist skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Skarifitseerimiseks nimetatakse protsessi, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.

• Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet.

• Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10…20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2…3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.

• Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine 
• Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul nimetatakse seemnete stratifitseerimiseks. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani

3.Põhjenda, miks on suvelilli otstarbekam seemnetega paljudada. Kuidas seemnetega paljundamine toimub? (Kui sinu arvates polegi suvelilli otstarbekas seemnetega paljundata, siis põhjenda sedagi.)

• Suvelille on otsatrbekam seemnetega paljundada , sest taimed hakkavad varem õitsema.Saab saada palju õisikud.On parem külmakartlike liikide puhul.Seemnetega saab paljundada kõik taimed.

• Kuidas seemnetega paljundamine toimub?
• Ettekasvatamisel külvatakse seemned sõltuvalt suurusest kas turbatabletti või kasvusubstraadiga täidetud külvikasti, karpi, kassetti, või väiksesse potti. Külvid kastetakse eelsoojendatud veega ning asetatakse siis sooja ruumi. Tihedalt külvatud taimed tuleb idulehtede faasis pikeerida. Kui taimede lehed juba üksteisega kokku puutuvad (keskmiselt 3-4 nädalat pärast pikeerimist), on vaja nad istutada ühekaupa pottidesse ehk potistada. Üks olulisemaid töid taimede ettekasvatamisel on kastmine ,kasvusubstraat läbi kuivada ei tohi. Päikesepaisteliste ilmade korral võib olla tarvis taimi varjutuskangaga varjutada.Otse kasvukohale saab seemneid külvata peale suuremate öökülmade möödumist ja kui mulla temperatuur on ligikaudu +10 C. Pinnas kobestatakse, rohitakse, tasandatakse. Seemned külvatakse, küll aga ei järgne pikeerimist, vaid vajadusel taimi peale tärkamist hoopis harvendatakse.

1. Too välja püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega.

• Püsililled on ühed tänuväärsed taimed, pakkudes silmailu mitme või isegi mitmekümne aasta kestel.  Kuna püsililled kasvavad samal koha palju aastaid, siis on neil välja arenenud vastavalt kasvukohale sobilik juurestikutüüp. Püsikud kasvatavad igal aastal maapealsed osad, mis ebasoodsal aastaajal enamasti hävivad
•  Püsilillede eeliseks võib pidada, et nende õitsemise aeg on pikem suvelilledest. Suvelilled Eesti tingimustes õitsevad rohkelt peamiselt augusti kuus. Samas saab puuduseks pidada seda, et mõningad püsililled õitsevad alles paari aasta pärast
• Paljud on külmakindlad, talvituvad avamaal katteta
• Juured asuvad sügaval - juurdepääs toitainetele ja veele - vastupidavamad ekstreemsetes tingimustes

     2. Millist vegetatiivse paljundamise viisi soovitaksid püsikute paljundamisel kasutada ja      millist mitte? Põhjenda, lisa näiteid.

• Väga lihtne on vegetatiivselt paljundada taimi, millel on pikad maapealsed- või alused võsundid. Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kasvukohale. Maapealsete võsunditega saab paljundada näiteks roomavat akakapsast ja lõhnavat kannikest ning maa-aluste võsunditega näiteks madalat astrit. Selline paljundamise viis taaskord ei vaja väga palju vaeva ja ka algajad saaksid sellega ilmselt hakkama.
• Vegetatiivsest paljundamise viisidest soovitaks kõige vähem paljundamist sibulatega, kuna see on kõige pikaldasem. Sellisel viisil peab väiksemaid sibulaid aastaid pottides ette kasvatama, õitsva taime saamiseni võib kuluda ligikaudu viis aastat.

 

 3.Soovita vähemalt 4-5 püsilille (eesti- ja ladinakeelsete  nimedega, lisada võib ka sordi nime) erinevatesse        kasvukohtadesse. Leia soovitatud taimede fotosid (võivad olla ka  enda pildistatud) ja koosta nendest kollaažid

            1.päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld

• Harilik kukehari "Elegans" Sedum agre var. elegans
• Härjasilm "Hosmariense" Leocanthemum hosmariense
• Kalju-kukehari  Sedum reflexum
• Mandel-piimalill Euphorbia amygdaloides ver. robbiae

            2.poolvarjuline, toitaineterikas muld

• Aasia tulikas Ranunculus asiaticus
• Aed-kukerell Aquilegia
• Hall eerika Erica cinerea
• Harilik füüsal Physalis alkekengi

             3.varjuline, happeline muld

• Püstine kolmiklill Trillium erectum
• Bergenia Bergenia cordifolia
• Jaapani priimula Primula japonica
• Hosta Hosta

            4.päikeseline, liigniiske muld

• Kollane võhumõõk Iris pseudacorus
• Väike hundinui Thypa minima
• Valge vesiroos Nymphaea alba
• Harilik luga "Spiralis"  Juncus effusus